MEIE SÕPRUSKONNA SUVEREIS

Olen alati arvanud, et Eesti on üks imeline koht, kus üles kasvada. Millised huvitavad kohad on meie väikesel maal, nii põnev on reisida kohtadesse, kus sa veel käinud ei ole aga teejuhiks inimene, kelle lapsepõlv on just selles kohas möödunud ?

See suvi panime kokku plaani liikuda just OliverMartin tiimi lapsepõlvemaal, kus suviti aega veedeti. Kes vanaema juures, kes suvekodus.

Käisime Haapsalu rongijaamas, kuna see oli koht, kuhu see aeg sõitsid veel diiselrongid, oma uhkete vagunitega, millede sees olid ilusad puidust pingid. Kus kogu sõidu aeg, mis võttis aega rohkem kui tund Keilast, võis rongis ringi jalutada või aknast jälgida ilusat maastikku.

 

See rongijaam on koht, kus vanasti oli vanaaegne kohvik, mis meenutas sellist tsaariaegset arhitektuuri ja sisustuski oli sellelaadne, kus küpsetati imemaitsvaid kohupiimakorpe, millest kunagi isu täis ei saanud. Kus päike küttis paekivist suured perrooniplaadid soojaks ja kus peal oli hea varbaid soojendada, kui juhtusid Paralepa rannas liiga kaua vees olema.

Tegime Haapsalus veel spontaanse moeshow ja reis Saaremaale võis alata.

Tänu selle suve pommuudise, praam Tõllu sissesõit sadamakaisse, saime ka meie põneva alguse oma reisile. Sellist pikka praamisaba polnud lapsed veel näinud. Samas kui ühtne ja sõbralik oli rahvas selles pikas järjekorras. Lapsed saidki rohkem sadamas aega veeta, ilma nautida ja jäätisegi põske pista. Praamisõit ise on muidugi elamus omaette ja kuna ilm oli tõeliselt hea, võimaldas see meil tekil aega veeta kogu sõidu ja nautida vaadet.

Saaremaa Toomalõuka talu naabrus on meie juhiabi Hanna lapsepõlve suvituskoht. Tänu sellele leidsime selle muinasjutulise koha, kus ööbida ja pildistamisseansse teha ning muid spordi- ja kultuuriüritusi korraldada. Talust mõnesaja meetri kaugusel olev väikesadam ja heinamaad, mis seda kohta ümbritsevad, on olnud laste mängumaa alati. Lapsed olid lihtsalt vaimustuses.

Lastel oli huvitav mööda külateed küla vahel ringi patseerida, uudistada Saaremaa visiitkaardiks kujunenud kiviaedu ja rookatusega talusid. 
Need imeilusad aasad, mis olid kui savann, oma lopsaka taimestikuga, kus sai punuda kauneid taimepärgi. 

Kindlasti oli meie päevakavas sport, nii jalgpallimatšina kui ka teised erinevad pallimängud, tennis ja võrkpall, sest lapsed on aktiivsed ja ei püsi pudeliski paigal. 
Slackline oli paras proovikivi, sest proovitud sai seda esmakordselt. Kuid batuudil said kõik saltod ja kõrgused ära näidatud.
Oli tegemist, et hommikuti riided jõuaks ära vahetada, ikka kippusid pidžaamad õue. 

Tänu sellele, et lapsi oli koos rohkem, seda luksust ei ole ju sageli, olid õhtud põnevaid tegevusi täis - minimonopol ja male. 
Reisi naelaks kujunesid öökinod looduses, tekkidesse mähitult, sõpradega muljetades ja mõnusasti popcorni nosides. Oli see vast elamus.

Kokkuvõttes olime kui mini-Bullerby oma Liisa, Anna, Brita, Lasse, Bosse, Olle ja väikese Kerstiniga :)